Teistmoodi IT

  Tänapäeval on arvuti kasutamine väga elementaarne ja enesestmõistetav. Lisaks on arvutid läinud väga kiireks ja võimsaks mille tõttu on tavakasutajal arvuti kasutamine väga efektiivne. Siiski on väga palju inimesi kes ei saa kasutada arvutit tavakasutaja kombel või vahenditega ning selleks on loodud väga palju erinevaid lahendusi, kuigi võib öelda, et arenguruumi on veel kõvasti.

Kuna inimestel on eripärasid väga erinevat tüüpi, siis on ka nende abistamiseks loodud lahendused erinevad. Ilmselt üks levinuimaid probleeme tänapäeval on seotud silmadega. On inimesed kellel on juba sündides mingisugune probleem silmadega, kuid on ka neid kellel lihtsalt aja jooksul nägemine halveneb ja seetõttu on ka arvuti kasutamine keerulisem. Vast kõige levinum probleem silmadega ongi vanusega aina kehvemaks minev nägemine. Kui enamikel juhtudel piisab prillide kasutusele võtust ja/või ekraanil oleva teksti ja ikoonide suurendamine, siis päris äärmuslikel juhtudel sellest ei piisa. Selleks on loodud erinevad lahendused, sealhulgas võimalus arvuti ekraanil olevat veelgi suurendada, et teksti oleks võimalik lugeda. Siiski on palju arvutikasutajaid, kellel on nägemine niivõrd kehv, et ei ole võimalik ekraanilt midagi näha või siis puudub üldse nägemisvõime. Selleks on loodud mitmed lahendused ning üks levinud on ekraanilugeja, mis teisendab ekraanil oleva teksti soovitud kujule. Näiteks on võimalik ekraanil olev tekst häälega ette lugeda. Leian, et see lahendus on ääretult oluline kuna inimesel on võimalik kasutada kõige elementaarsemaid arvutilahendusi. Näiteks uudistega kursis olemiseks on võimalik avada uudiste portaal ja seal olevaid pealkirju ja ka artikli sisu häälega ette kanda. Peale selle on olemas ka võimalus navigeerida kasutades kõnesüntesaatorit, mis loeb ette näiteks mis ikoon menüüs praegu aktiivne on ja see võimaldab vaegnägijal arvutis ringi "liikuda". Lisaks uudiste lugemisele on sellisel juhul võimalus näiteks ka e-kirju lugeda, sotsiaalmeediat kasutada (Facebookil on olemas pimedatele mõeldud lahendus) ja ka sõnumeid saata ning lugeda. On olemas ka operatsioonisüsteemide poolsed lahendused, mille kaudu on võimalik häälkäsklustega arvutis teatud toiminguid teha.

Kuigi erinevate omadustega inimestele on loodud erinevaid lahendusi, siis leian, et see on siiski veel lapsekingades. Alustuseks juba see, et kõnesüntesaatorite puhul on takistuseks keelebarjäär kuna tarkvara ei pruugi osata eesti keelset teksti korralikult ette lugeda. Lisaks on probleemiks kohati kõrged hinnad ja kasutajatoe puudumine. Usun, et kuna Eestis on viimastel aastatel käima läinud tõsine digiareng ja erinevate e-lahenduste loomine, siis on ka üks hetk tulemas lahendusi meie oma arendajate poolt ning seda kõikides tugilahenduste valdkondades.